English Español Français Deutsch Italiano Český Polski Русский Română Українська Português Eesti 中文

Kaasaaegsed teadmised Jumalast, Evolutsioonist, inimese elu põhimõtest.
Vaimse täiustamise metodoloogia.

 
Psüühiline eneseregulatsioon
 

Vladimir Antonov

Psüühiline eneseregulatsioon

Tõlkisid vene keelest Tatjana Martõnjuk ja Marija Prits

© Antonov V.V., 2010.




Euroopas esimesed ideed psüühhilisest eneseregulatsioonist tekkisid Saksamaal. Saksaaarstid veel XIX sajandi lõpus hakkasid arendama idee, mida nemad nimetasid „autogeenseks treeninguks“. Suurt kuulsust sai dr Schultz´i raamat „Autogeenne treening“.

Millele olid pühendatud need uuringud ja kaaskirjad? Eelkõige — relaksatsioonile. Oli võimalik lõdvestada keha ja peat, lamades selili või nii nimetatud „kutsari poosis“ istudes (see tähendab istudes toolil, kõvasti kühmudes).

See, muidugi, sidet joogaga, nagu hingelise suunaga, praktiliselt ei omanud. Aga, ühtlasi, selle teema alused olid sel viisil rajatud. Ja psüühilise eneseregulatsiooni „esiajalugu“ omaduses — nemad mängisid oma positiivset rolli.

Järgmiseks suureks etapiks võib nimetada Aleksandri Semjonovitši Romeni tegevust, arsti-psühhiaatri, kes töötas, sealhulgas, Alma-Atas ja Moskvas. Termin psüühiline eneseregulatsioon kuulub just temale. Ta pühendas väga palju aega ja jõudu omast elust sellele suunale, on avaldanud kümneid publikatsioone antud teemal.

Millest ta kirjutas? Peamiselt, see oli lihtsalt idee propaganda: „Kaevanduste töötajad, edasi! — tegutseda psüühilise eneseregulatsiooniga!“, „Röntgenkabinettide töötajad... — samuti!“. Noh ja nii edasi...

Ja see oli tore, kuna, tänu sellele, termin psüühiline eneseregulatsioon tuli leksikonisse, sai tuntuks. Kuid mingit nimelt süsteemi psüühilise eneseregulatsiooni õpetamise osas Romen ei loonud.

Niisugune süsteem oli esmakordselt loodud nimelt meiega, meie teadushingelise Kooliga. Miks ma julgen seda väita? Selle tõttu, et ilma tšakrade funktsioonide kasutamata täisväärtuslik psühhiline eneseregulatsioon on lihtsalt võimatu!

Tšakrad on emotsionaalse-tahtejõudu sfääri refleksogeensed alad. Ümberpaigutades teadvuse kontsentratsiooniga ühe või teisesse tšakrasse, me — kõigest sellest teadvuse liigutusest — muudame enda häälestust, kas intellektuaalsele aktiivsusele või ilu tajumisele, või effektiivsele tööle oma kehaga mateeria maailmas, või sellele, et areneda endas kõige tähtsaima omaduse — võime „südamlikuks“ armastuseks jne.

Ilma tšakrade kasutamata — vot nii jõuliselt, ilusasti, selgelt — reguleerida oma psühhilist seisundit on võimatu!

Esmakordselt just nimelt meie raamatutes ilmus kirjeldus tšakrade funktsioonidest ja töömeetoditest nendega. Ja esmakordselt — tänu just nende raamatutele — Nõukogude Liidus tšakrade arusaamine ise sai „seaduslikkuks“. Senini parteiärimehed, kes juhendasid teaduse, korrutasid, et „tšakrade olemasolu pole tõestatud teadusega“ — ja selle tõttu neid ei ole olemas! Ja ise tšakrade teema oli keelu all!

Aga — tšakrad on. Neid võib õppida käsitsema — ja siit, õieti, algab juba tõeline jooga tee: radža-jooga* ja järgmine kõrgem aste – buddhi-jooga.

Aga ei tohi mainimata jäta, et samuti ilmus piisavalt palju kirjandust tšakradest erinevatest ebakompetensetelt autoritelt erinevatest riigidest — ja läbi selle kirjanduse tuli väga palju kahju.

Noh, näiteks, väide (kuid see — veel ei ole kõige kahjulik juhus), et tšakrades on struktuurid, mis on sarnased lootoslilledele, mis omavad erinevate hulga kroonlehti. Tõienäoliselt ju — ei ole seal mingit lootoseid! Ja üleüldse ei ole seal mingeid sarnaseid struktuure! Tšakrad — see on õõsad, mis on täidetud kas bioeneergiatega, või otseselt inimese teadvusega, ja seejärel juba Jumalaga.

Ent, kui need kes praktiseerivad tööd tšakradega püüdsid näha seal lootoslilli — siis selles ei ole kahjumit. Läbi selle inimesed õppisid kontsentreeruda tšakrades.

Aga hiiglaslik kahjum tuli teisest veast: kunagi väga ammu teine saksakeelne autor ka kirjutas raamatu, kus ta hakkas väitma, et tšakrad peavad olema värvitud erinevatesse värvidesse. See tähendab kuna eksisteerivad seitse põhilist vikerkaarevärvi, seitse muusikanooti, seitse tšakrat — kõike seitse — siis tähendab, igale tšakrale peavad vastama vastav noot ja vastav värv. Anahata tšakra, selgus, et peab olema roheline...

Ja see traagiline viga kandis hiiglasliku kahju tohutu suurele inimeste hulgale, kes täiesti avameelselt tahtsid saada paremini — ja allusid niisugusele pettusele!

... Saame aru, et ju anahata tšakras peab sündima ja temast kasvama — vaimusüda. Seejärel vaimusüda peab muutuma — oma omaduse järgi — Püha Vaimu ja Looja seisundini.

Püha Vaim — millist värvi omavad? Õrnalt-valge-kullakat! (Juan Matus rääkis õrnalt-merevaikkollasest värvist).

Aga milleks sobib roheline vaimusüda? Jumal ju — pole üldsegi mitte roheline! Kes meil on rohelised? — Konnad... rohelise vaimusüdamega võib pretendeerima kokkuvoolamisele soomulgaga, näiteks. Aga mitte kuidagi Jumalaga!

Kõik tšakrad peavad saama täiuslikuks. Peamine nendest — anahata tšakra. Õigesti kasvatada ennast (nagu teadvust) kvaliteetses ja kvantitatiivses suhetes — me võime ainult vaimusüdamega! Teisi võimalusi ei ole!

Kõik tšakrad peavad olema lähendatud oma seisundi järgi Jumala seisundi lähedaseks Looja ja Püha Vaimu aspektides. Kõige peenem kiht kõiges mitmemõõtmelises Absoluutis — see on Looja. Me peame püüdlema sukelduma Temasse vaimusüdamega, seejärel me oleme võimelised samuti ligi tõmbama sinna samasse ju teisi struktuure, mis omavad seal väärtust.

Millest ma praegu räägin? Need — on tšakrad (nendest teati Indias, sealhulgas ja kõigepealt). On samuti arusaam dan-tjan* (nendega töötasid hiina taoistid*). Anahata tšakra — see on keskmine dan-tjan. On samuti alumine dan-tjan — organismi „jõuplokk“, mis on moodustunud kolmest alumistest tšakradest. Ja on kolm ülemist tšakrait, mis moodustavad ülemise dan-tjani.

Kusjuures põhiline dan-tjan — see on keskmine. Aga kaks teist — abistavad. Nemad on ka vajalikud, nemad — ka täidavad oma funktsioone. Ja me võime nimelt kõikidega dan-tjanadega sukelduma Jumalasse, kokkuvoolates Temaga! Selle eest on mõtet võidelda, selle nimel on mõtet töötada enda kallal!

Selleks, et kõikidega dan-tjanidega sukelduda Atmanisse, — nemad peavad olema viidud Tema seisundini. Kordan, et Tema Valgus — õrnalt-valge-kullakas. Punastega, rohelistega ja teistega tšakradega „ronida“ Loojasse — mõtetu! Inimesed, kes tegelesid oma tšakrade kaunistamisega, — kui nemad ei „pese puhtaks“, aga see on väga raske — nemad jätsid ennast ilma võimaluseta saavutada kõrgeid etappe vaimse täiuslikkuse Teel! See on — lõks! Mina väga palun kõiki mitte jälgida seda kahjustavat trendi ja eemalduda nendest, kes katsuvad peale suruda niisuguseid paheliseid, hävitavaid pseudovaimseid trende!

Muuseas, keegi võib küsida, näidates minu peale: „Aga miks ta siin oma vaatekohta surub peale: just nagu temal ainult oleks õige? Mille alusel ta pretendeerib sellele, et teda uskuma jääda?“

Asi selles, et meie kollektiivile õnnestus läbida terve Tee, me jõudsime Tee lõpuni. Kuid teame, kui palju veel on võimalusi töö jätkamiseks enda kallal. Aga me oleme läbinud terve Tee — ja selle tõttu meile on väga hästi näha need vead, mida teevad teised otsijad. Kui terve Tee on läbitud, uuritud, saadud selgeks — siis on nähtavad selle Tee konkreetsed etapid ja siis võib kergelt eristada teiste inimeste õigeid ja valesid katseid, kes on otsustanud läbida seda Teed.

... Nii siis, me juba määrasime kindlaks, et meie peamine tšakra — anahata. Aga Otsene Tee — see on armastuse tee Loomise vastu, ja see järel ka Looja vastu. Ja kui me – läbi armastuse Loomise vastu — oleme omandanud Armastuse funktsiooni enda (suurest tähest) — siis me võime armastada ka Looja. Ja see viib sellele, et me kokkuvõtes — selles Armastuses — kokku voolame Temaga.

Kui me oleme juba teinud kuigi algseid samme mööda selle Tee (aga nimelt, arenenud ennast vaimusüdame omaduses) — siis edasi läheb kõik väga lihtsalt. Edasi me õppime olema veel suuremateks ja veel peenemateks vaimusüdameteks.

Kuidas kasvada? Selleks on vaja otsida mingisuguseid vorme, mida võib täita endaga (nagu vaimusüdamega). Abiks võivad tulla „“kookonid“ tugevate, võimsate, peente puude, mis on erinevate bioloogiliste liikide omad. Meil eksisteerivad sellised — papplid, ning männid, ning kased, ning kuused. Pean meeles neid konkretseid taimi, mida võib nimetada jõu taimedeks, see tähendab et jutt käib mitte tervest bioloogilisest liigist, aga eri isenditest.

Niisiis, võib õppida täitma neid vorme endaga nagu vaimusüdamega, väljudes nendesse anahata tšakrast, kõigepealt tagasi.

Seejärel võib laiali valguda avarustesse, mis avanevad mägedest, või steppide avarustesse, meere avarustesse. Trenides sellel viisil, me saame seda enamat vaimusüdameteks ja, sealhulgas, saame võimet näha teadvusega, aga mitte ainult oma keha silmadega.

Veel tähtis märkida, et vaimusüda kindlasti peab omama käsi, millistega võib toetada, toita oma armastuse jõuga — teisi olemusi, aidates neid.

Kui me tuleme seda Teed pidi , siis Pühad Vaimud väga kiiresti saavad nähtavaks meie jaoks. Kusjuures, kui me näeme Neid, — siis kuuleme ka: kuna kuulata palju mugavam seda, keda näed.

Aga täitades meie Jumalikke Õpetajate Teadvuste vorme, Püha Vaimude, läbi kaasahäälestamise Nendega — me kasvame Nende abiga kuni õiguseni siseneda Looja Kloostrisse.

Aga pärast juba võib Algsest Teadvusest vaadata Loomingule, läheneda oma keha mateeria juurde selle poolest, Looja poolest, ümberkujundada oma keha mateeriat...

... See ongi Otsene Tee!

Otsese Tee idee eksisteerib budismis. Tema eksisteerib samuti ka islamis — nagu oma tähelepanu suunamine Loojale ja arenemine endas armastuse-sihikindluse Tema poole.

Otsene Tee — ongi Kõige Lühem Tee täielikku vaimse eneserealiseerumise poole!

Muidugi, on vaja silmas pidada, et ainult vaid psühhilise eneseregulatsiooni tehnikad ei anna võimalust üles kasvada oma arenemise täielikkuseni. Täiesti vajalikud ka kaks teist komponenti: intellektuaalne ja eetiline.

Meie ju, alguseks, peame mõistusega aru saama, mis on Jumal. Aga kui vähe inimesi võib vastata kuigi palju mõistlikult sellele küsimusele! Paremal juhul, nemad nimetavad mingi Jumala nime ja ütlevad, et vaat see on — Jumal. Aga mitte mingit ettekujutust sellest, mis seisab selle nime taga, — nendel ju ei ole! Nemad ei ütle teile, et Jumal — see ongi Looja (Algne Teadvus), et Jumal — samuti ka Absoluut (see tähendab Kõike: Looja – nagu Ühine Tervik Tema Loominguga)! Ja nemad ei tea, mida me teeme seoses sellega, et Jumal — eksisteerib!

Valdav inimeste enamik, kes tunnistavad Jumala olemise, hakkavad... välja nuruma Temalt „päästmist“ isiklikult enda jaoks või, paremal juhul, veel kellegi jaoks. Aga, tegelikult, Jumalale ei ole vaja mitte meie palvetusi, mitte kummardamisi erinevates variandites! Aga Jumalale vajalikud meie pingutused enesetäiustamisele!

Kahetsemine ju, mida praktiseeritakse vaimsete suunamiste reas, peab olema ette määratud üldse mitte selleks, et välja nuruda andestamist teostatud vale tegude eest, aga see peab olema määratud selleks, et õppida mitte korrata oma vigu!

Ja kui me kõike seda oleme aru saanud — siis juba ka vaimse arengu eetiline komponent aktualiseerub, eetiline töö enda kallal omandab mõtet. Mitte lihtsalst vaja näiteks, „kummardusi tegema“ — aga nimelt õppima mitte teha vigu.

Aga mis on viga, mis — ei ole viga? Suutelisus ju taibata seda võib tulla ainult sellel juhul, kui me saame aru, mis on Jumal, mis on — inimene, milles on inimese elumõte! Aga see põhimõte – vaimses täiustamises! Täiustamises — meie elude põhimõte, aga mitte raha teenimises, mitte eneseülistuses teiste inimeste suhtes!

Ja siis, kui kõik see saab aru saadavaks — siis õnnestubki piisavalt lühikeste ajavahemikute jooksul väga märgatavalt tõusta oma isiklikuses evolutsioonis!


Soovitatud kirjandus

 
Main pageBooksArticlesSpiritual filmsPhotogalleryScreensaversOur sitesLinksAbout usContact